Luuleanalüüs: Juhan Liiv ja Lydia Koidula
neist kadunud lehtedest,
mis kõledad sügistormid
on kiskunud südamest."
,,Ütle, kus sa siis nii kaua käinud
oma kuldse kodupinnalta?
Mis su süda otsima sealt läinud
võõralt maalt ja võõralt linnalta?
Kas ehk mõni läikivam sul leidus
langes rüppe rändamise teest,
mis sa sala oma põue peidus
paigal hoiad meie silma eest?
Nõnda isamaised hellad tuuled,
päike, linnud, helde emapind, / ... /
võtvad imestledes vastu mind."
Isamaaline luule saab suure osakaalu Koidula luules pärast naise lahkumist
Kroonlinna(1873). ,,Isamaa mul seisab põue peidus, / isamaa mu ülem varandus" on
Koidula sõnad luulest ,,Jälle isamaal". Koidula kodumaaline luule on sügavamalt
pühendunud Eestimaa ,,hoidmisele südame lähedal", samuti ka looduse veetluse
esiletoomisele
annaabi.ee 
