Juhan Aavik
Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI).
Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan
Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid.
Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja
ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965)
Looming
Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid.
Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad.
Tuntumad teosed:
o Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929)
o „Porkuni mälestused“, klaverisüit (1930)
o „Mälestusi noorusmailt“ I ja II, klaverisüit (1936, 1939)
o Klaverikontsert (1943)
o Viiulikontsert (1945)
o 1. ja 2. sümfoonia (1946, 1948)
o Tšellokontsert (1949)
o Konrabassikontsert (1950)
o Orelisonaat op.114 (1951)
o Viiulisonaat (1952)
o Klaveritrio (1957)
Lisa
annaabi.ee 
