Eesti kirjanduse ajalugu I
Liivi jutustused on kunstiliselt kesised, kultuurilooliselt oluline aga
"Elu ja mälestusi" (1936), olulist kohta omab ka näitekirjanikuna.
Jakob Tamm (1861-1907) - kaalukas lüroeepik, värsiloomingu paremiku moodustavad valmid ja
lugulaulud, meeliszanriks rahvaluulele tuginev lugulaul, õnnestunult värsistanud ka eesti
muinasjutte ja muistendeid.
Karl Eduard Sööt (1862-1950) - tuli kirjandusse realistliku põhihoiakuga, tõi 19. sajandi lõpul
luulesse uudsema isamaatunnetuse, taotles nõudlikumaid ja aktiivsemaid teevalikuid arenguks.
Eesti lastekirjanduse arenguloos suur meister, kes 20. sajandi alul koos Ennoga rajas täiesti uued,
kunstinõudlikud alused lasteluulele.
Anna Haava (1864-1957) - Koidula järel teine populaarne naiskirjanik, rahvalik luuletaja,
tundesiirad ja sugestiivsed armastuslaulud pole minetanud värskust tänapäevalgi, mõjus oma
südamlikkuse ja otsekohesusega, eriomase reaalsuse ja sisemaailma koosluse ning looduspiltide
tabamisega.
annaabi.ee 
