Meie isamaa, Eestimaa, on olnud võõrvägede käes aastasadu. Üürikeseks ajaks saime selle maa kätte võideldud, kuid peagi olime jälle teiste võimu all. Nüüd on Eesti uuesti meie ning üritame iga hinna eest seda ka nii hoida. Eesti on ometi nii väike kaardi peal, kuid üsna silmapaistev. Oleme tuntud oma teotahte ja jonnakuse poolest, mis on paljudes kohtades kasuks olnud. Meie riik on tulnud omadega toime palju paremini kui mitmed teised. Tänu meie koolidele, eriti Tartu ülikoolile, on siin haridus ja teadus kõrgel tasemel. Eestis on palju häid sportlasi. Keegi neist ei häbene, et nad eestlased on. Mis siis ühele eestlasele tähtis on? Olulised on kindlasti meie vaimuvara ja ajalugu, mida me esivanemad põlvest põlve on pärandanud. Rahvaluule maht on nii suur, et üks inimene ei suudaks seda eales läbi töötada. Seda kõike anti sajandeid edasi ainult suuliselt. Kõige tähtsam on ikkagi meie keel, eesti keel, millele on sageli omistatud ilusaima...
Isamaatunde olemusjooni tänapäeval. Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...
Caesar on suutnud säilitada oma teostes objektiivsuse, jättes samal ajal oma stiili hoogsaks ja tehes nii oma kirjutised lugejale huvitavaks. Olulise ajaloolise proosateose lõi keiser Augustuse ajal Titus Livius. Tema „Ab urbe condita“ („Rooma ajalugu linna asutamisest alates“) on võrreldav isegi Vergiliuse eeposega „Aeneis“. Tuues välja roomlaste põlvnemise sõjajumalast Marsist endast, tekitas autor Rooma elanikes tõelise isamaatunde. („Nimelt sai vägivaldselt Vesta neitsiks pühitsetu maha kaksikutega, ja kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas.
annaabi.ee 
