Alveri ja Kolgi luuletuste kuulumisest eesti luulekaanonisse
Nende eesmärk oli
üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nemad sellesse ära mahuksid. Teise rühma kuuluvad
need, kes soovisid muuta kaanoni aluseid. Kuigivõrd tulemusi aluste kõigutamisel olnud ei
ole, kuid osa kõigutajaid on sellegipoolest ajapikku kaanonisse sobivamaks muutunud. See-
eest on osa neist vähehaaval uurijate poolt kaanonisse toodud.
Eesti luulekaanoni põhinormide kohaselt peaks luule olema rahvuskeskse alatooniga,
kirjeldades isamaasuhet ning ideaalis andes edasi kaotusvalu või ängistust. Luulekaanoni
kriteeriumid mõistavad hukka tarbeluulet, pigem eelistatakse luulet, mis väljendab
sotsiaalsust ning rõhub meie rahva südametunnistusele. Toonilisi kriteeriume analüüsides
hinnatakse kõrgemalt tõsist luulet, milles on märgata kerget huumorit. Liigne emotsioon see-
eest mõjutab luulet pigem negatiivselt, kerge kurbus on toonilises mõistes igati teretulnud.
Vormiliselt on oluline konkreetsus ning püüe originaalsusele
annaabi.ee 
