"isamaaseotuse" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Koidula ja Kreutzwald olid tihedas kirjavahetuses. „Kalevipoja“ põhiidee: muistse priiuseaja ja orjaaja vastandus, uue priiuse tulek. Seda ilmestab nt Koidula luuletus „Mõtted Toomemäel“. Siin ei ilmne ülimat optimismi (vrd romantistlik luule), vaid pigem realism, mille abil jõutakse Eesti probleemile lähemale. Luuletused ehitatakse üles matmise motiivile, mille tuntuim näide on luuletus „Mu isamaa nad olid matnud“. 2) ISAMAASEOTUSE LÜÜRIKA Eleegilised luuletused, mis on kurbusest ja igatsusest vabad. Iseloomulik on luuletaja ja isamaa ühtekuuluvus. See motiiv on saksa romantilises luules populaarne: seal käsitleti kodumaad kui venda, kodumaa isikustatakse. Luuletusi saadab kõrgretooriline ja kõikehõlmav paatos (taevavõlvid, kuu ja tähed – st kogu kõiksus on mängu pandud ja kogu kõiksus sisaldab üht sõna Eestimaa). Isamaajuured on peidus inimese südames – Koidula luules esineb sõnapaar süda = isamaa