teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega. · Isamaaluulele on iseloomulik luuletaja emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga. · Tema armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat ja teine pool väljendab luuletaja põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. · Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. · Luuletaja äratas tähelepanu futuristlike ja
,,Käoorvik" 1920. Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust. Sisult on 20-nda aasta kogud kardinaalselt erinevad. Nende kogudega ületas Visnapuu uusromantilise piiri, luule muutus järjest realistlikumaks. Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia. Tahaks nagu jõuda kompromissile enda ja ühiskonna vahel. Surmamotiiv, Eesti ühiskonna hädad, vaevad tihedamalt sees. ,,Puuslikud" (kratid) - lõhestatus autoris jätkub. Sisemine kriis tuleb mõttega, et ebajumalad millesse ta uskunud oli, on väärtuse kaotanud. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta
annaabi.ee 
