Kirjanduse eksam
süzee)
· J. Liiv isikudraagika kajastus luules (pealkirju, kuidas väljendus luules,
metafoorid, milline on)
1864-1913. jutustus ,,Vari". Isiklik lugu, kus peategelase Villu soov ,,Kuidas seda metsa ees ei
oleks!" ja unelemine Peipsi kohinat kuuldes on Liivi tunnistuse järgi üsna otseselt ta enda
nooruse mälestus ja unistus. Tegevus leiab aset teoorjuse ajal. Luuletused: ,,Nõmm". Tähtis
koht isamaaluulel, mis on tihedalt seotud autori isikliku saatuse teemaga. Isamaa ja luuletaja
sulanduvad Liivil üheks(,,Kui tume veel maa"). Isamaa on õnnetum ja armetum- kuid niisama
valusalt armsat (,,Ma lillesideme võtaks", ,,... sind köidaks sellega ühte, / oh õnnetus
Eestimaa!") võrldeb kord kodumaa-armastust ja -igatsust taru poole teel oleva mesilase
lennuga (,,Ta lendab mesipuu poole"), kord ütleb lihtsalt: ,,Isamaa!/ Sinuga olen õnnetu ma, /
õnnetum ilma sinuta")(,,Sinuga ja sinuta")