Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas
abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude
mere- ja sõjaväebaasid. Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. Piiri taga olid juba
lahinguvalmis Eesti relvajõududest 10x suuremad Punaarmee väekoondised. Eesti juhtkond
arutas asja kitsas ringis. Rahvalt nõu ei küsitud, sõjalise vastupanu võimalust tõsiselt ei
arutatud. Seda oleksid aga toetanud osa kaitseväe juhtkonnast, rahvast, kindlasti aga
isamaalikus vaimus kasvatatud noorsugu. Isegi sümboolne vastupanu 1939.a võinuks muuta
Eesti sõjajärgset saatust ning ka mainet. Kui aeg esitas väljakutse, valis Eesti juhtkond hoopis
järeleandmiste tee. 28. septembril 1939 kirjutasid välisminister Selter ja Molotov Eesti-
NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile alla. See nägi ette 25000 mehe ja hulga
sõjatehnika toomist Eestisse. Eesti kaitseväes oli samal ajal 16500 meest. Lepingu
annaabi.ee 
