lees tuha all. Kodumail hoiti teineteisest eemale, juttu juleti sõlmida vaid väljas, teiste keskel. Ainsad, kes vargsi kokku said, olid lapsed Pearu kaks vanemat poega Joosep ja Karla olid Andrese Liisist ja Maretist mõni aasta vanemad, ent sobisid üksteisega v hästi. · Andresel ja Maril järgmine poeg Ants · Köster soovitas ,,Linda" aktsiaid, Aleksandri kooli, Eesti Kirjameeste Seltsi, ,,Postimeest" ja muud sel ajal pakutavat isamaalikku kaupa. · Maril surid Juku ja Kata, Andresel kolmas tütar Anni. Nõnda ei jäänudki enam Jussil Vargamäele võsusid. Mari ei matnud mitte vaid oma kahte last, vaid kogu oma minevikku ühes arvatavate eksituste ja pattudega. Saunatädi arvas, et keegi peale Mari ei peaks laste surma pärast nutma, sest nende surm on õiglane. · Mitu aastat said Pearu ja Andres ilma tembutamisteta, kuni Pearu lõhkus piirilt tüki aeda maha
Ainult minu käsu mittetäitmise tõttu püsisid nad omal paigal. Aga nähtavasti ei teinud nad kellelegi kurja, sest nendega oldi sedavõrt harjunud, et neid ei pandud enam tähelegi. Isegi nende kadu ei märgatud, nagu poleks need kaks sakslast kunagi elanud." ,,Aga mind kui venelast riivasid nad alati seal kapi otsas," seletas Slopasev sisemise haavumusega. ,,Minu puhast vene hinge riivasid nad ja kas te mõistate, härra Maurus, mis tähendab, kui riivatakse kellegi puhast isamaalikku hinge igapäev? Liiatigi, kui see sünnib asutises, kus peaks minu arvates juba ammugi valitsema hoopis teine õhkkond." ,,Siin valitseb ka, härra Slopasev, valitses juba ammu enne teid ja valitseb ka siis, kui teid võib- olla enam siin ei ole," hüüdis direktor vahele, osalt aga samal ajal, kui härra Slopasev jätkas: ,,Aga milleks siis need välimised teise vaimu märgid, mis viivad iga ausa Vene riigi alama eksiteele? Milleks need mingisugused sakslased, need dioskuurid
annaabi.ee 
