Eesti kirjanduse ajalugu II
eleegilised pühendused kaasaliikujatele ja kirjanikele nende surmaga seoses). Samas näeme
ka seda, et juhuluulet on a ühte-teise puhul ka varasemas luules.
Kristliku põhjaga religioosne luule on olulisem ja kaheks viimases uudiskogus hakkab välja
tulema ka sünteesiv alge ja just see religioossus. Ta seos erinevaid teemapilt ja on suur
osakaal isamaaluule, aga see võib hakata kokku sulama nt armastusluulega, religioossete
otsingutega ja see avaldub ka mingil kujundilisel pinnal nt isamaakujundi erotiseerimine.
Kõige silmatorkavam ja selgem on see, et kuni 80ndateni Lepiku luule on võitleva pagulase
luule.
Lepiku puhul on arutatud, kellelt ta on oma modernislikku keelt õppimas käinud, aga siiski
võib väita, et ta võib isikupäraste lahendusteni ja võib-olla kõige isikupärasem ja eristavam
joon on see, et tema loomingus saavad (äärmuslikemas näidetes) kokku modernistlik
keelekasutus ja teisalt väga selge ja ühemõtteline rahvuslik joon.
11.Loeng
annaabi.ee 
