SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele.
Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt
edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele.
Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus
väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda
Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne
meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive.
Eurooplastele tuntud kaubateed Egiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja
türklaste kontrolli alla, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi
ühendusteid. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Hispaania ja
annaabi.ee 
