A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ja sel ajal kui ta üleolevalt kõneles ja põlglikult vurre keerutas, imetleti vaimustatult tema
kuldset mõõgarihma, nende seas d'Artagnan muidugi enam kui ükski teine.
30
«Mis parata, mood nõuab seda,» ütles musketär. «Ma tean, see on narrus, aga see on
mood. Liiatigi, millegi peale peab ju oma vanemate pärandust kulutama.»
«Jäta, Porthos!» hüüdis üks juuresolijatest. «Ära püüa meid uskuma panna, et võlgned
selle mõõgarihma isalikule heldusele: oled selle kahtlemata saanud looritatud daamilt,
kellega sind möödunud pühapäeval Saint-Honoré värava juures nägin.»
«Ei, tõepoolest, annan oma aadliku-ausõna, et ostsin mõõgarihma ise, oma raha eest,»
vastas too, keda oli Porthoseks nimetatud.
«Jah, just nii, nagu minagi selle uue kukru ostsin,» sõnas teine musketär, «raha eest,
mis mu armuke eelmisel õhtul vanasse kukrusse oli pistnud.»
«Tõesõna,» ütles Porthos, «maksin selle eest kaksteist pistooli."»
annaabi.ee 
