Usk NSV Liidus
nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida
kummardada, asendati teisega)
Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja
aastapäevade tähistamine. Tähtsaimad neist olid kaks järgnevat päeva: 1. mai ehk tööliste
rahvusvaheline solidaarsuspäev ning 7. november, Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Need
olid suured pühad, mida tähistati üleliiduliselt paraadidega. Punausu sümboliteks olid partei-
isakeste pildid või kujud, punane värv, NSVL-i ja liiduvabariikide lipud-vapid, sirp ja vasar,
viisnurk.
Punausku võib käsitleda kui riigtruuduse kontrollimise vahendit, sest seda ta enamjaolt oligi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, nõukogude-aegne propaganda kandis vilja ning
inimesed kartsid kirikuid, kuid siiski leidus neid, kes olid keskmisest julgemad ja jäid oma
tõekspidamiste juurde. Noored leidsid nõukogude ajal tee kirikusse mitte sellepärast, et usk