Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ise kirus ta nõnda:
,,Narride kari, need naised! Naine pole mees, pole sõber, pole seltsimees. Seltsimees lepib
kõigega, karga või püksata, aga naine ei lepi; püksid olgu jalas, krae kaelas. Veel eile ütles
mulle direktriss: ,,Härra Molotov, teie olete ilus mees, miks te oma välimuse eest sugugi ei
hoolitse?" Mõistate: mees ja ilus. Ütlesin talle: ,,Mul peeglit ei ole, ilu pole tõde ja tõde ei näe
peeglist." Aga mis te arvate, sai see kalkun midagi aru? Nagu isahani kaagutas teine edasi:
,,Olete tõepoolest ilus mees, härra Molotov." Just nagu tahaks mulle kosja tulla. Aga omal
valehambad suus, valejuuksed peas. Nüüd ma siis hoolitsen oma välimuse eest. Näete! Nagu
sunnitööline, kel kael kammitsas!"
Oma vana rämpsu mässis ta paberisse ja viskas nurka maha.
,,See pistke ahju," ütles ta. ,,Paber on puhas, see käsi ei määri."
Niisugune toimetus kordus peale seda sagedasti, ainult naistesõimamine jäi nagu vähemaks,
annaabi.ee 
