Isadus
Teiseks võib välja tuua sotsiaalse isaduse. Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja
on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks.
Kolmandaks on psühholoogiline isadus. Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb
temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps
pidevalt.
Tänapäeval ei pruugi need erinevat tüüpi isadused aga alati kattuda. Näiteks kui mehel on
enam kui üks paarisuhe, siis võib peres olla sageli puudu üks bioloogiline vanem. See on ka
üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust.
Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev
vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli
eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna
annaabi.ee 
