LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
kujuta endast küll looduslikku maailma, ent ta kannab endas inimeksistentsi teist poolust:
mõttemaailma, inimese loodud asjade maailma, õigust ja korda, enesevalitsust, rändamist,
julgeid ettevõtmisi. Isa on see, kes last õpetab, kes näitab talle teed maailma (ibid.).
Isaarmastus on tingimustega armastus. See rajaneb põhimõttel: "Ma armastan sind sellepärast, et
sina täidad mu lootused, sellepärast, et sa täidad oma kõhust, sellepärast, et sa oled minu moodi."
Tingimustega isaarmastuses leiame, nagu tingimusteta emaarmastuseski, nii negatiivset kui ka
positiivset. Negatiivne on iseenesest juba asjaolu, et isaarmastuse peab ära teenima, et selle võib
11
kaotada, kui sa ei tee seda, mida sinult oodatakse. Isaarmastus teeb kuulekusest peamise vooruse
ja sõnakuulmatusest surmapatu, mida käristatakse isaarmastusest ilmajätmisega. Ent niisama
tähtis on ka asja positiivne külg