Mart Saar ja Cyrillus Kreek.
Tema seisukoht oli, et
isikupära koorub välja niikuinii, kui sinus üldse midagi on.
KOODAKS võib nimetada lahkumistseremooniat. Ei mäleta ühtegi juhtumit, kus selleks
oleks kulunud vähem kui VEERAND TUNDI. Head aega ütlesin vist küll kümme korda,
käsi ukselingil ikka tuli Saarele midagi meelde.
Usun, et Saar tundis oma õpilase pärast rohkem muret kui need ise. Delikaatsust, millega
ta su vigu seletas ning parandas, võiks võrrelda isaarmastusega".
Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa
unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. Kui õpilane lõpuks tunni katkestas,
olnud ta nördinud: "Kui kahju, et te nii ruttu ära peate minema! Me ei ole ju jõudnud veel
midagi ära teha." Aga töö oli kestnud juba kolm, neli või rohkem tunde.
Mart Saar oli väljapaistev interpreet, seda nii pianisti kui ka organistina. Ehkki ta esines
annaabi.ee 
