"irvitajad" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

küllalt sageli juhtus, ja kui teenrit 'Mõned kõrgest soost naised, kelle visiiti skandaalita ei saa vältida. (lad. k.). 155 isanda kannul nõnda nähti minevat läbi Jumalaema kiriku lähedaste jahedate, kitsaste, süngete tänavate, siis riivas neid möödaminekul nii mõnigi paha sõna, nii mõnigi irooniline lõõpimine, nii mõnigi nööge. Ainult siis, kui Claude Frollo sammus, pea kuklas, mida küll harva juhtus, pani ta paljas laup ja range, peaaegu aukartust sisendav pilk irvitajad vaikima. Mõlemad meenutasid oma linnajaos neid poeete, kelle kohta Régnier * lausub: Öökulli kannul on suur põõsalinde arv, poeedil aga iga liiki pööbliparv. Vahel söandas mõni salakaval jõnglane oma naha ja kondid turule viia kirjeldamatu lõbu eest Quasimodo küüru sisse nõel torgata. Vahel riivas mõni noor kena tüdruk, kes oli vallatum ja häbematum, kui viisakus lubas, preestri musta kuube ja laulis talle nöökivalt otse näkku: «Kurat lõksus, kurat lõksus