6. Kuidas on teoses esitatud linna ja maa vastuolud? Too näiteid! Maakohas oli kõik idülliline ning rahulik, kuid linna minnes muutus kõik ärevamaks, sest inimeste isiksused ja käitumistavad olid teistsugusemad. Werther märkas, et teatavast seisusest inimesed justkui hoiduvad lihtrahvast eemale. Nad nagu kardaksid oma lähenemisega enda tähtsusest midagi kaotada. ,,Peale selle on pealiskaudseid ülejooksikuid ja ülbeid irvhambaid, kes nagu armuliselt alamale laskuvad, et vaestele lihtsurelikele seda teravamini oma üleolekut tunda anda." Werther otsis lohutust õukonnaametist, kus ta tugevalt seisusevahesid tajus ning temasse kui kodanlasse suhtuti. Kui Werther oli krahv von C pool lõunal, sai ta aru, et temasugused inimesed, käsualused, õukondlaste hulka ei kuulu. Ta märkas, et preili B kõneleb temaga vähem vabalt kui muidu. Lõpuks pidi Werther lahkuma, sest krahv ajas
Alguses, kui ma neile lähenesin ja neilt sõbralikult üht-teist pärisin, arvasid nad, et tahan neid narritada, ja tõrjusid mind küllaltki toorelt tagasi. Ma ei lasknud ennast sellest heidutada, ainult tundsin selgesti, nagu ma seda sageli varemgi olin märganud, et teatavast seisusest inimesed hoiduvad lihtrahvast jahedalt eemale, otsekui kardaksid nad lähenemisega oma tähtsusest midagi kaotada, peale selle pealiskaudsed ülejooksikuid ja ülbeid irvhambaid, kes nagu armuliselt alamale laskuvad, et vaestele lihtsurelikele seda teravamini oma üleolekut tunda anda. Ma tean küll, et me pole ega saagi olla võrdsed, aga mini arust on see, kes oma väärikuse säilitamiseks õigeks peab niinimetatud pööblist eemale hoida, niisama laiduväärt kui argpüks, kes vaenlase eest peitu poeb, kuna kardab talle alla jääda. ... Olen tutvunud mitmesuguste inimestega, aga õiget seltsi pole veel leidnud. Ma ei tea, minus on nagu miski tõrge inimeste
annaabi.ee 
