Viirused
kariloomad), need infitseerivad inimesi ainult juhuslikul või tööga seotud kokkupuutel, on zoonoosid.
Rõuged olid väga nakkavad ja peamiselt respiratoorselt levivad, levides ka kuivanud viirusega (riietel jms) kokku puutudes.
Replikatsioon.
DNA viiruste seas erakordne. Kogu replikatsioonitsükkel toimub tsütoplasmas. Seostub rakupinnaretseptoriga, välisümbris
sulandub raku membraanidega: kas raku pinnal või sisemuses. Varaste geenide transkriptsioon algab välismembraani irrutamisel.
Virionis on spetsiifiline transkriptsiooniaktivaator ja transkriptsiooniks vajalikud ensüümid – incl. RNA polümeraas ja polüA saba,
cappingu tegemise ensüümid. Varaste valkude seas on ka uncoatingu proteiin, mis vabastab viiruse DNA tsütoplasmasse. Viiruse
DNA replitseerub tsütoplasmas elektrontihedates inklusioonides (nim. vabrikuteks). Hiline viiruse DNA struktuur- ja
virionivalkudeks. Infitseeritud rakus toodetakse 10000 virioni, mis vabanevad raku lüüsil