Vana-Egiptus
ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid
selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal
Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles
kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli
Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik
irrigatsioonimajanduse loomiseks: kivi, puitu, metalli. Irrigatsioonimajandus
tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal
rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli
teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas
troopiliste vihmahoogude periood Suurte Järvede regioonis, seal, kus oli Niiluse
allikad. Suured veemassid voolasid laiali kogu oru territooriumile. Org kujutas
endast väga suurt sood. Oru naabruses elutsesid lõvid, pantrid ja aafrika pühvlid