jõudmata" ja ,,minna midagi nõudmata", aga need on vaid sõnad. Kõik vajavad sihti ja päris oma kohta, kus olla nii, nagu parasjagu hingele vaja. Kuidas tulla toime üksindusega, kui tahaks lähedust ja kuidas teistega, kui tahaks rahu? Need küsimused ja neile leidmata vastused võivad ,,Ristideta haudade" põhjal kaasa tuua justnimelt ristideta hauad. Hea on olla ainult siis, kui on vabadus otsustada, aga ka julgus tunnistada, et unistustes ununesid mõned pisi- või suured asjad, mis irreaalsete kujutelmade täitudes need rikkusid. Unistas Ilme vabadusest ja sai, mida tahtis, aga oli see siis pääsemine? Ei, hoopis hullemaks läks tema lugu, sest selle vabaduse hinnaks oli pht või teistmoodi oma lastest, mehest ja hingerahust ilmajäämine. Mis oli tema jaoks hullem, piinamine ülekuulamistel või teadmine, et poeg ootab teda tagasi, ta on lubanud minna, aga ei lähe mitte kunagi? Taavigi tundis pärast vanglast põgenemist, et on kätte võidelnud vabaduse, aga nagu selgus,
pole. · kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine · pragmaatiliselt omab alati taustal jaatavat vastet · Semantilis-leksikaalselt nõuab erinevaid leksikaalseid vahendeid Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid: · sõnajärje muutused · aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles) · objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab. Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne. Otsest seost valentsi ja transitiivsuse vahel pole. Intransitiivsed on 1-valentsed tüüpiliselt, transitiivsed üldiselt 2- ja ditransitiivsed 3- valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab grammatiliste operatsioonide abil suurendada ja vähendada
annaabi.ee 
