Maailmakirjandus III
ilmunud Rousseau teostele. Arutletakse valgutuslike nähtuste üle: laste haridus; milles seisneb
geniaalsus ; mis rolli täidab raha jne. Vestlus on hajus ja markeerib seltskondlikku vestlust. Mingit
sihtpunkti pole. Samas tehakse nalja mitmete väljapaistvate tegelaste üle. Tema ongi proloogis välja
toodud kui ekstsentrik. Tema on segu ülevast ja madalast- see on üks romantismi põhitunnuseid just.
Lisaks arutlusest ja irratsionaalsuseks. Üks vestluses ainult provotseerib ja pole alati siiras. Üks
vestlejatest on küüniline, skeptiline ja mittemoraalse vaatepunkti esindaja. Selles dialoogis osalejad
on mõeldud allegoorilistena ja põhimõtteliselt ei tohi seda teost interpreteerida valesti, kui ta enda
vaateid elule ja moraalile. Need pole Diderot enda vaated elule kaksipidi. Selle ajastu kirjanduses me
leiame palju sellised teosed, kus teosele annab ruumi dialoog. Asjade üle arutlevad mitu inimest ja
annaabi.ee 
