Voltaire
Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite
seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub
vähe.
"Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks
imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad
vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa.
"Candide ehk Optimism" (1759) seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. Voltaire
irooniseerib saksa filosoofi Leibnizi ajaloolist optimismi. Lugu räägib siira ja usaldava
noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest. Neid tabavad kõikvõimalikud
hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski
"harima oma aeda".
"Kohtlane" (1767) selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese
idealiseerimisele Rousseau' filosoofias. Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n-ö
annaabi.ee 
