XVIII sajandi kirjandus: LUULE
Pühak annab Jeanne’ile kaks
käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab
neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma
samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.)
18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on
väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid
enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse
saavutamiseks klassikalistest luulevormidest.
Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL
BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema
luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse:
„Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja
rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia
annaabi.ee 
