telegraafiside 1/4 miili kaugusele. Samal aastal saavutab Marconi, tänu Preece'i alatisele hoolitsemisele, Salisbury's ülekandekauguse 1 3/4 miili. 1897. a. kevadel saavutab Marconi saatekauguse 9 miili. Sellest ajast peale on ta tuntud mees ja ajakirjanduses alustatakse reklaami- ja propagandakampaaniat raadioasjandusele. Asutatakse raadiojaamade ehitamiseks aktsiaselts Marconiga eesotsas. Kuid oli ka neid, kes vaatasid asjale üpris skeptiliselt, isegi ironiseerides. Nii ajakirjas ,,Engineer" 12. märtsil 1897 võis lugeda: ,,Senjor Marconil on alles vaid 22 aastat. Ta ei pretendeeri õpetlase nimele. Ta ei ole ka võimeline andma rahuldavat seletust ning selgitust tema poolt saavutatud tagajärgede üle traadita telegraafimise alal. Ta aparaadid on patenteeritud ja hoitakse saladuses. Kuid on küllalt põhjust arvata, et tema aparaatide poolt tekitatud kiirtel on vähe ühist elektriga. Härra Marconi
kuningapaar - kuningas, kes armub veetlevasse mustlasneiusse Belicasse, ja armukadetsev kuninganna. Belica sarnaneb Cervantese jutustuse "Mustlasneiu" kangelannaga, ning ka lahenduse võti on kummaski teoses ühesugune: mõlemad "mustlasneiud" on mustlaste sekka sattunud juhuslikult, olles õigupoolest kõrgemast soost aadlipreilid. Ent näidendi lõpus võib juba märgata Cervantese geeniusesädet: ta juhib tegevuse teadlikult eemale tavapärasest finaalist, selle üle pigem ironiseerides. Kangelane Pedro de Urdemalas jääb oma eluga "normist" hälbinuks. Tema varasem elukäik, millest ta jutustab (üleskasvamine orvuna, teenistus mitme peremehe juures), lähendab teda kelmiromaanide kangelastele. 10 Kuid pikareskne "normiväline" tsunftielu (näilik vabadus) ega ka "normaalne" abielu ei rahulda teda. Seetõttu eelistab ta näitlejana jääda teenima vaimset vabadust. Oma kõnes räägib ta esteetilisest
annaabi.ee 
