Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus
Egiptses, aga silme ees oli tal Mesopotaamia kui ta seda kirjeldas. Otsustavat rolli mängisid
jõed ja niisutuspõllundus, piirkond väga viljakas aga kaugemal kõrb, suur elanikkonna
kontsentratsioon viljakal alal-jäi kitsaks. Jõe ümbrus nagu magnet, mis tõmbas rahvast, see tõi
kaasa asulate plahvatusliku kasvu, mis kujunesid suurteks keskusteks nt Uruk. Elanikonna
kasv paratamatult lõhkus vanad sugukondlikud struktuurid ja sundis otsima uusi
organisatoorseid vorme. Pidi vastama irikatsioonide? süsteemidele. Need kollektiivsed
süsteemid ehk oli vaja ühistegevust ja selle kordineerimist. Mesopotaamias arheoloogia järgi
templid, varasalved, see osutab, et see saavuati läbi preesterkonna ehk religioosse autoriteedi.
Kujunesid templi majapidamised, suured ühiskonna hüvanguks tegutsevad majapidamised.
Üldjoontes kasulikud aga kordineerimine tähendas ka seda, et ülejäägid kogunesid preestrite
kätte, kes seda jagasid aga samas tõi kaasa ülikonna rikastumise