Isegi keemiliselt aktiivseima halogeeni fluoriga reageerib ja moodustab roodium roodium(VI)fluoriidi alles väga kõrgel temperatuuril. Mineraalhapetega roodium ei reageeri, kuid ülipeenikeseks jahvatatult lahustub ta väga aeglaselt kuningvees ja väävelhappes. Roodiumi oksüdatsiooniaste harilikult III, harvem II, IV või VI, väga harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V. Roodium on looduses harvaesinev metall, olles pärast reeniumit koos ruteeniumi ja iriidiumiga üks hardulaseim mitteradioaktiiven metall maakoores. Kuna roodium on looduses haruldane, kuid kasutusalasid on tal palju, on ta üks maailma kallimaid metalle. Roodiumi leidub enamasti ühendites (koos plaattina või teiste plaattinametallidega), kuid tema vähese keemilise aktiivsuse tõttu ka lihtainena, mistõttu teda iseseisva mineraalina tuntakse Tähtsaimad roodiumiühendid on roodiumoksiid (Rh2O3), roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3) ja roodiumkloriid (RhCl3). Inimkehas
KULD LOODUSES Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mida on umbes 100 korda rohkem kui merevees Looduses leidub ka 20 loodusliku kullaühendit millest paljud on kullasulamid Nendest tähtsamad sulamid on : kuld ja hõbe (AuAg) kuld ja pallaadium (AuPd) ,kuld ja vismut (AuBi), kuld koos plaatina ja iriidiumiga , kuld ja vask (AuCu), kuld ja telluur (AuTe) KULLA TOOTMINE JA TARBIMINE Tootmine : Kaevandamine : Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 1–5 mg/kg (1–5 ppm), maaalustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav.
põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraatri põhjasetetest leitud puidutükkide vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 7500 - 7600 aastat vanad. Iriidiumiga rikastunud kiht lähedases turbasoos on tekkinud 800-400 a. enne Kristust, mida samuti peetakse Kaali plahvatuste võimalikuks vanuseks. Diskussioonid vanuse kohta jätkuvad tänapäevalgi. Kaali peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6- meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune.
Esialgu oli ka meetri etalon plaatina ja iriidiumi sulamist, kuid 1960.a rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kehtestamisel see muudeti. Algkilogramm säilitas kehtivuse. Plaatina ja iriidiumi sulamist elektroode ja klambreid kasutatakse südamestimulaatorites, samasuguseid elektroode rakendatakse ka ajuprotsesside uurimisel. Iriidiumi laiemat kasutamist limiteerib tema väike maailmatoodang, mis on umbes 1 tonn aastas, seega üle tuhande korra väiksem kullatoodangust. Iriidiumiga on seotud mitme uue hüpoteesi sünd. Juba poolteist sajandit kestavad vaidlused, seletamaks hiiglasuurte dinosauruste väljasuremist 65 miljonit aastat tagasi. On selge, et see oli seotud globaalsete katastroofidega Maal. Nobeli preemia laureaat Harold Urey oletas, et dinosauruste huku põhjustas Maa kokkupõrge suure komeediga, mis tõi kaasa olulisi muutusi biosfääris. Teine Nobeli preemia laureaat Luis Alvarez avastas 65 milj. aasta vanustes Itaalia kivimikihtides erakordselt suure