Eesti muinasaeg
Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde.
Pronksiaeg 1800-500 eKr
Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis,
seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed
hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid.
1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad
muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad,
mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt
Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul
piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust
tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse
(mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega