Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
apostlitelt?16
,,Pühakiri" tähendas algselt kristlaste jaoks ainult Vana Testamenti. Apostlite kirjutisi
peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks
esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei
tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise
kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17
Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a
paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi
vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum
(Vasuväited/hereetikutele).19
Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu".
Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja
Pauluse kristlusest