Tallinna Püha Miikaeli klooster
viitavad kunagistele reoveekanalitele ja idatiivaga paralleelselt kulgevad kasepuust postid,
mis dateeriti ajavahemikku 1283- 1312. Nende postide funktsioon pole selge, tõenäoliselt
6
olid need tellingupostid, mitte ristikäigu osa täitnud varikatuse konstruktsiooni kuulunud
postid. [ 4, lk 141; 6, lk 57, 58] Enamus kloostriaegsetest leidudest saadi irdleidudena,
keraamika suudeti tüpologiseerida ja dateerida. 13. sajandi leiumaterjal vastab tol ajal
Tallinnas levinud savinõudele, millest suurema osa moodustasid toiduvalmistamiseks
vajalikud nõud. Kasutati nii import- kui ka kohapeal valmistatud keraamikat. 14. 16.
sajandil loobuti savinõudest ning importjooginõude osakaal tõusis. [ 4, lk 137, 138, 141; 5,
lk 80]
1998. aasta suvel jätkusid ehitusarheoloogilised uuringud kloostrikompleksi
lääneküljes ning siseruumides