E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
hoovis luusisid nende kannupoisid ja sulased.
Noorte mõisnikkude jutud seisavad küll ajaraamatus, aga me ei hakka neid siin kordama.
Kus noored inimesed rõõmutsevad, sealt ei minda tarkust otsima. Lähme, lugeja,
lossiõue,'sobitame endid parem sulaste sekka, kuulame, mis need vestavad.
Nemad" jutustavad vastastikku oma tegusid venelaste ja leedulaste vastu, kelle salgad tol
ajal käisid Liivi- ja Eestimaad rüüstamas. Igaüks kütis -- mitte otsekohe iraennast, sest seda
ustakse vähe, kes otsekohe iseennast kiidab. Ei, -- meie ausad sõjamehed olid selle poolest
vagusad kui talled ja kavalad kui ussid. Seal kiitis igaüks oma
39
peremeest, kes kõu lõukoer ikka kõige ees vaenlaste kallale tunginud, kaks tosinat maha
tapnud, kaks tosinat surmavalt haavanud, kaks tosinat hobuse seljast maha visanud ja mitu
tosinat pakku ajanud. Aga . . . siiski . . . nüüd hakkas jutustaja enesest peale.