Keskajamuusika
Hümn -- stroofilise värsstekstiga lihtne meeldejääv salmilaul, esimene poeet läänekirikus oli Püha Ambrosius, sai hiljem
aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele.
Sekvents -- levinuim vaimuliku luule vorm, ülesehituse eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, pühendatud oma kloosri/linna
kaitsepühakule, paikkonniti erinevad. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati.
Responsoorium -- algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul, vaba iprovisatsioon, palju melisme. Missas kasutati kahte
responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) rafineeritud, rahvalaulukauged.
Kõik nimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla:
Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides
Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm kõige levinum antifoonides