mingisugustki märki armastusest. Erinevusi on rohkem, sest kuigi Filippovna on haritud, siis käitub ta ikkagi täpselt nii nagu tahab, mitte nii nagu õukonnadaamile kohane, lisaks on ta otsekohene. Samas Aglaja teeb täpselt nii nagu teda õpetatud ehk on väga kõrk ja ei pea kedagi enesevääriliseks. 4. Hingeelu kahestumist näeb hästi Kolja näol, kes on igati elurõõmus ja hakkaja noormees, kui ta veedab aega koos Mõskiniga või Ippolitiga. Samas perekond tekitab Koljas sellist ahastust, et mitmeid kordi jookseb poiss nuttes oma tuppa või kodust ära vürsti juurde. Piinlik on tema jaoks nii isa kindral Ivolgini meenutused lugudest, mida kunagi ei juhtunud, kui ka tema pidev joomine. Laostavalt mõjub ka venna Gavrila Ivolgini pidev käratsemine perekonnaliikmete peale, kes ei poolda viimase ideed abielluda raha pärast.
pärast, kuna vürstil polnud piisavalt raha ja ta oli vaimuhaige. Järgmine stseen toimus kirikus, kus noor poiss laulis ja taga oli meestekoor. Inimesed kuulasid ja rõdul olid Mõskin, kindral, tema proua ja tütred. Järsku tulid suure lärmiga sisse Nastasja ja Rogozin, kõigi pilgud pöördusid neile. Toimus väike sõnavahetus ka Nastasja ja Ganja vahel. Peagi hakkas Aglaja saama kirju Nastasjalt, viimane palus Aglajal kiiresti abielluda Mõskiniga. Varsti tutvus vürst Mõskin Ippolitiga, kes oli haige, köhis verd ja pidi varsti surema. Ta aga ei tahtnud oma surma ootama jääda ja proovis ennast vürsti kodus teiste juuresolekul maha lasta. Õnneks oli ta aga unustanud padrunid püstolisse panemata. Aglaja ja vürst kohtusid pargis, kus tavatses Aglaja hommikuti enne päikese tõusu istumas käia. Ta rääkis vürstile kirjadest, mida Nastasja talle saatnud oli ja andis need ka vürstile lugeda.