kiirusega ja nad lahutatakse üksteisest. Eraldus põhineb liikuva faasi erinevate koostisosade erinevas ‘’külgejäämises’’ statsionaarsele faasile. Preparatiivne -uuritava valgu puhastamiseks segust – et puhastatud materjali edasisteks analüüsideks kasutada Analüütiline – et kindlaks teha uuritavate koostisosade olemasolu ja või suhtelisi proportsioone segus. Ioonvahetuskromatograafia- Valkude teineteisest eraldamine ioonvahetuskromatograafias kasutab ära erinevusi valkude summarses elektrilaengus (vt. eelmine peatükk). Siin liiguvad lahuses olevad valgud läbi poorse materjali (kandja, maatriksi, resiini), mis sisaldab kas positiivselt või negatiivselt laetud funktsionaalrühmi. Valgud, mis omavad resiiniga samamärgilist laengut resiiniga ei seondu ning liiguvad koos lahusega kolonnist välja. Resiini suhtes vastasmärgilise laenguga valgud seevastu jäävad materjali külge kinni ja kolonnist
Pöördfaasimeetodi puhul on statsionaarne faas mittepolaarne, mobiilne faas polaarne, nt vee ja metanooli või atsetonitriili segu siis esimesena elueerub kõige polaarsem komponent. Adsorptsioonkromatograafias on stats.faasiks tahkise pind (polaarne), nt silikageel või alumiiniumoksiid. mida polaarsem analüüt, seda pikem retentsiooniaeg, retentsiooni aluseks on analüüdi ja eluendi konkureeriv adsorptioon-desorptsioon. Ioonvahetuskromatograafias on stats.faas ioonvahetiks (ioonvahetusvaik). 121. Ainete retentsiooniajad vedelikkromatograafias, kui statsionaarseks faasiks on normaalfaas. Elueerimisel esinevad vastasmõjud. Mida polaarsem aine seda pikem retentsiooniaeg, kuna polaarne seondub hästi polaarse stats. Faasiga. Vastasmõjud esinevad statsionaarse faasi ja mobiilse faasi, statsionaarse faasi ja proovi, mobiilse faasi ja proovi, faaside endi osakeste vahel. 122
annaabi.ee 
