..14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a. Kovalentne side: Mittepolaarne (samade mittemetallide vahel) nt: S 8, P4, H2, O2, N2, Cl2 ja polaarne kovalentne side (erinevate mittemetallide vahel) nt:H2O, NH3, HCl, CH3Cl . b. Ioonline side (üldiselt metalli ja mittemetalli vahel) . c. Metalliline side (on elektronpilves). d. Vesinikside( on täiendav side). e. Koordinatiivne side (doonor- akseptor side) 7. Soolade hüdrolüüs- on vastandreaktsioon neutralisatsioonireaktsioonile nt: K2S + H2O= 2K+S+H++OH- = KHS+KOH a. Tugeva happe ja nõrga aluse soolad hüdrolüüsivad, keskkond on tugeva happe järgi happeline b
või Cl. 33. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? veiniksidemed 34. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? Täpse sulamistäpi puudumine on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega s.o. erineva tugevusega. 35. Millised kombineeritud sidemed on võimalikud? Sellised kombineeritud sidemed võivad moodustada ka primaarsetest sidemete vahel: 1) ioonline kovalentne side; 2) metalliline- kovalentne; 3) metalliline-iooniline; 4) iooniline-kovalentne-metalliline 1. Mis on kristalliline materjal? aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis 2. Mis on ruumvõre? Aatomite paigutust tahkes kehas võib kirjeldada esitades aatomid punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades 3. Mis on elementaarrakk
sekundaarne side. Nii teemant kui ka polüetüleen põhinevad C-C kovalentsele sidemele kuid teemantis, kus sekundaarsed sidemed puuduvad, säilub struktuurne korrapära temperatuurideni üle 3 000°C. 3.6. Erinevate sidemete kombinatsioonid (joonis 2.47). Eelnevas osas toodud polümeersete materjalide erijuhul oli tegemist kombinatsiooniga kovalentsest ja vesiniksidemest. Sellised kombineeritud sidemed võivad moodustada ka primaarsetest sidemete vahel: 1. ioonline kovalentne side; 2. metalliline-kovalentne; 3. metalliline-iooniline; 4. iooniline-kovalentne-metalliline. 3.6.1. Iooniline-kovalentne kombineeritud side (joonis 2.47). Enamik kovalentse sidemega molekule omavad ka mingi ioonilise sideme osa ja vastupidi. Sellist osalist ioonilist osa kovalentses sidemes on võimalik väljendada kasutades elektronegatiivsuse skaalat. Mida suurem on molekuli moodustavate aatomite elektronegatiivsete vahe, seda suurem on sideme ioonilisuse aste
annaabi.ee 
