Jää teke ja sulamine mõjutavadki Võrtsjärves lahustunud mineraalainete aastaajalist muutumist kõige tugevamini. Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni suurenes sulfaatide sisaldus Võrtsjärves 2,7 korda ja kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee ioonkoostise muutus on aga just kloriidide hulga ühtlaselt kiire vähenemine lühikese ajavahemiku jooksul. Kloriidiooni nimetatakse sageli inimkaaslejaks, sest parasvöötme magevees on tema allikaks reovees sisalduvad klooriühendid. Kloriidide sisalduse vähenemise kõige tõenäolisem põhjus on suurfarmide tegevuse lõppemine ja heitvee puhastamise seadmete lisandumine. Suure karbonaatsuse tõttu püsib Võrtsjärves pH suhteliselt kitsastes piirides: talvekuudel 7,5- 8,0 ja jäävabal ajal 8,0-8,6
Uurinud Eesti kalu ja kalandust nii mere kui magevetes. Võrtsjärve Limnoloogiajaama asutaja ja esimene juht. SOOLSUS Lahustunud mineraalsete ainete hulka vees e. ioonide summat nimetatakse siseveekogude puhul mineraalsuseks, mere- ja riimvete puhul soolsuseks (mõõdeti kaua promillides). Mg/l. Merevees on ioonvahekord väga püsib, piisab kloriidede hulga mõõtmises ja selle korrutamisest nn kloorarvuga (1,807). Eesti siseveekogude mineraalsuse määravad Ca++ ja HCO3-. Soolaroos- ioonkoostise graafiline väljendus. 4 põhikatiooni: · Kaltsium Ca2+ · Magneesium Mg2+ · Naatrium Na+ 4 · Kaalium K+ 4 põhianiooni: · Vesinikkarbonaat HCO3- · Karbonaat CO32- · Sulfaat SO42- · Kloriid Cl- Konservatiivsete ioonide (Mg2+, Na+, K+ ja Cl-) hulk veekogus ületab väga tugevasti nende bioloogilise tarbe ja nende kontsentratsioon vees on seetõttu sesoonselt vähemuutuv (mõjutab pH muutuse kaudu)
annaabi.ee 
