Elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. METALLID Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. IOONJUHID Ioonjuhtivusega elektrijuhid on elektrolüüdid, harilikult hapete, aluste või soolade lahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub, s.t molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. DIELEKTRIKUD JA POOLJUHID Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Aineid, mille juhtivus toatemperatuuril on väiksem kui metallidel ja suurem kui
2.2.3 Installatsioonijuhtmed 15 2.2.4 Jõukaablid 16 2.3 Ülijuhid 16 3. POOLJUHID 18 3.1. Monokristall 20 3.2 Ioonjuhid 21 3.3 Plasma 22 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid 23 3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid 23 4. ISOLAATORID EHK DIELEKTRIKUD 24 4
x)O segu). Seega MgSiO3 perovskiit moodustab ligi poole meie planeedi üldruumalast. 90 % metalle omavad stabiilseid perovskiidi struktuuriga oksiide. Materjaliteaduse jaoks on perovskiitidel rida huvitavaid füüsikalisi omadusi. Nende hulgas on ülijuhtivus, magnettakistus, ioonjuhtivus ja suur hulk dielektrilisi omadusi, mis on suure tähtsusega mikroelektroonikas ja telekommunikatsioonis. Perovskiidi struktuuri omavad paljud kõrgtemperatuursed üli- ja ioonjuhid, samuti ka paljud magnetilised ja segnetelektrilised materjalid. Sidemete vaheliste nurkade paindlikkuse tõttu võib perovskiitide struktuuris esineda palju erinevat tüüpi kõrvalekaldumisi ideaalsest struktuurist. Teaduslikuks ja tööstuslikuks otstarbeks vajatake klaasi, mis oleks läbilastev nii nähtavas kui ka UV kiirguse spektirosas, oleks keemiliselt vastupida ja kuumuskindel, selleks sobib kvarts(SiO2). Väga