Keemia põhimõisted
IONIIT ehk ioonivaheti- tahke aine, mis vahetab oma koostisioone teiste ioonide vastu.
IOON- aatom või aatomite rürühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng.
IOONILINE SIDE- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side.( metall+ mittem.)
IOONILINE AINE- aine, milles ioonid on seotud ioonilise sidemega.
IOONILINE KRISTALLVÕRE (ioonivõre)- kristalli moodustuvate ioonide korrapärane
ruumiline asetus.
IOONREAKTSIOON- ioonivaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustas.
IOONIVÕRE ( iooniline kristallvõre)- ioonide korrapärane paigutus kristallis.
ISOTOOP- keemilise elemendi teisend, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid,
aga erisugune arv neutroneid; samasugune aatomnumber (tuumalaeng) kuid erinev massiarv.
ISESÜTTIMINE- aeglase oksüdatsioonireaktsiooni tulemusena ainete (materjalide)
temperatuuri tõusmine süttimistemperatuurini ja siis põlema hakkamine.
annaabi.ee 
