Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil mood...
4S 1osa: 3) 4)Ca: Ca+20I 2)8)8)2),1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 Cl: Cl+17I 2)8)7, 3S 3PSideme teke: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p5 2osa: 3) 4)Mg: Mg+12I 2)8)2,1s2 2s22p63s2 3S F: F+9I 2)7), 2S 2P Sideme teke: 1s2 2s22p5 1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne,
Reaktsiooni soojusefekt-reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk Lämmastiku molekulis lämmastiku aatomite vahel kolmikside N + N -> N N ( N N ) Süsinikdioksiid molekulis on süsiniku ja hapniku aatomite vahel kaksiksidemed O + C + O -> O C O ( O C O) H2,N2,CO,SO3,I2,HCl-kovalentne NaCl,CaO,CaCl2-iooniline Ni,Fe-metalliline Lõhume: Vee aurustumisel- vesiniksideme,liiva jagamisel-mitte midagi, Suhkru lah-molekulidevahelised sidemed,soola lah-ioonilineside Raua tüki-metalliline side,õhu-mitte midagi Vee elektrolüüsil-kovalentne side,jäätüki-vesinik side Seebikivi-iooniline side,õli ja vee-mitte midagi Vesinikkloriid-kovalentne side,kaaliumkloriid-iooniline side Alumiinium-osaliselt metalliline side
elektrit. Metallid metallilise sidemega seotud aatomid, tavatingimustes tahked, (kõvad, kuid haprad vms) , va Hg. Vees ei lahustu, head elektri ja soojusjuhid, metalse läikega. 7. 1) N: väliskihil on üks paar ja kolm paardumata. (üks täpipaar ja kolm üksikut siis) H: üks paardumata (üks täpp ainult siis) tekib kovalentne side vist.. N tõmbab kolme H `'täpid'' enda poole.. vms. 2) Na: väliskihil üks elektron, Cl: väliskihil kolm paari ja üks paardumata. Ioonilineside vist.. JA siis Cl tõmbab enda pole Na `'täppi'' 8. Polaarne kovalentne side tekib siis kui üks element tõmbab elektronpaari rohkem enda poole, see tähendab, et ta on elektronegatiivsem ( perioodis ja rühmas alt üles) Mittepolaarne elektronpaar jaguneb võrselt mõlema aatomi vahel. Seega: H-F H-Cl H-Br. 9. NaOH iooniline side, ioonvõre, mittemol. H2S polaarne kov side, molekulvõre, molekulaarne. Cu metalliline side, metallvõre, mittemol. Si