Äike
sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, ssiniku-, hapniku-, raua- jt ioonide arvust.
Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud
anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid hu
molekulidega kokku prkavad, tekib ioone veelgi juurde.
Seetttu on hk umbes 50 kilomeetri krgusel kosmiliste kiirte mjul
tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on kllaltki suur elektrilaeng. Mlema laengu
suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfril positiivne, maapinnal negatiivne
laeng. Elektrivli paneb enda mju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib
elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole kll suur: igas
mttelises heruutmeetrise ristlikepindalaga hutorus kulgeb vool tugevusega
1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile
elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et
meie planeedi pindala on kllalt suur, lbib Maa atmosfri kokkuvttes umbes
annaabi.ee 
