alles seejärel vähem happeline aminorühm (rääkides aminorühma NH2 pKa väärtusest mõtleme vastava konjugeeritud happe NH3+ pKa väärtust). Joonisel 3.7 toodud glütsiini tiitrimiskõverast nähtub, et glütsiin võib toimida hea puhvrina kahes küllaltki erinevas pH piirkonnas. Mõlemas 9 pH piirkonnas võime kasutada tiitrimiskõvera kirjeldamiseks vastava ioniseeritava grupi kohta kehtivat Henderson-Hasselbalchi võrrandit. Madalatel pH väärtustel domineerib glütsiini molekuli +1 laenguga vorm ja kõrgetel pH väärtustel -1 laenguga vorm. Glütsiini erinevate ioonsete vormide suhteline sisaldus sõltuvalt lahuse pH-st on toodud joonisel 3.8. Eriti huvipakkuv on olukord neutraalse pH piirkonnas. Nimelt on selles piirkonnas enamus glütsiinimolekule vormis H3N+-CH2-COO- ja molekulil puudub summaarne laeng
sissehingamisel). Raske detekteerida. 29. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus koosneb kiiretest osakestest (elektronidest või positronidest). Sarnaselt alfakiirgusele põhjustab beetakiirgus samuti ionisatsiooni. Tulenevalt beetaosakeste väiksemale massile, suuremale kiirusele ja väiksemale laengule, suudavad beetaosakesed tungida sügavamale ioniseeritava aine sisse. Suure energiaga beetaosakesed tekitavad oma teel samuti terve kaskaadi vabu elektrone, mis võivad samuti olla ioniseeriva toimega. Beetakiirgus on alfakiirgusest ohtlikum (sada korda suurem läbimisvõime), kuid võrreldes gammakiirgusega siiski väheohtlik. Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metalllehest või paarikümnesentimeetrisest õhukihist kiirgava objekti ja inimese vahel. Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beetaosakesed)
annaabi.ee 
