Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks
Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri.
märkides nähtavaks muuta. Madala energiaga elektron (5keV), mis võiks olla liikuma radiodiagnostikas kasutusel oleva energiaga rö-footoni poolt, jätab õrna jälje. Ionisatsioone märkivad kohad sellel jäljel on hästi eristatavad, seega võime nimetada rö-kiirgust hõredalt ioniseerivaks kiirguseks 1MeV energiaga elektron, mis võiks olla liikuma pandud näiteks Co-60 eralduva gammakiirguse poolt, on veelgi hõredamalt ioniseeriv. Suurema energiaga elektronid liiguvad hõredamalt ioniseerides. Suure massiga laetud osakeste liikumine tekitab tiheda ionisatsioonide jada, seega võime neid kiirgusi nimetada tihedalt ioniseerivateks. Sarnaselt elektronidega liiguvad ka suurema energiaga prootonid hõredamat ioniseeride kui väiksema energiaga prootonid. Lineaarne energia ülekanne (LET) LET on energiahulk, mis on kandub üle laetud osakese liikumistee ühe pikkusühiku kohta. Ühikuks on KeV/m Laetud osaksete lineaarne energia ülekanne (L) on energia ja pikkuse muutuse jagatis
annaabi.ee 
