Keskaeg ja varauusaeg
Ilmalikkus
Renssanssi maailmapildis oli olulisel kohal renessanssi inimese ainulaadsus. Tema
teadmine iseendast ja oma võimetest. Üksikisiku väärtustamise tulemusena kujunes
ideaaliks universaalne inimene(L'uomo universale). Ta oli võrdselt pädev nii kunstide kui ka
teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik,
leiutaja ja uurija. Vastandina keskajana hakati väärsutama maist elu, eneseteostust ja
inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne-
Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt.
Humanism
Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist
ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest.
Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama
kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates