Sotsiaalpoliitika
palju seda ressurssi üldse on, mida saab teisi inimesi, ühiskonda ja riiki ohustamata
kuhugi, kellessegi või millessegi investeerida? (Paavel 1999: 2).
Seega Eesti sotsiaalpoliitika arengusuunad võiksid olla:
· luua tingimused, et inimene saaks endasse investeeritu taastoota võimalikult
kiiresti, et hakata tootma lisaväärtust iseenda ja ühiskonna tarbeks
· luua tingimused, et endasse investeeritut saaks võimalikult pika aja jooksul
taastoota võimalikult paljud inimesed ja et inimesed oleksid huvitatud selle
(endasse investeeritu) taastootmisest (Paavel 1999: 3).
Neist esimene seondub ennekõike haridus(ministeeriumi) süsteemi missiooni ja
põhivastutusalaga, mis siiani on kahjuks tervikuna kriitiliselt analüüsimata. Üle tuleks
vaadata:
· haridussüsteemi sisu ja vormid (investeeringud üld- ja kutseharidusse)