Samas tõi majanduskriisist tulenev tootmise ümberstruktureerimine endaga kaasa vajaduse tehnoloogiat uuendada ja uusi seadmeid soetada. Sektori koguinvesteeringutest läks enam kui pool seadmete (kasv 12%) ja üle veerandi maa soetamisse (kasv 1,8 korda). Kõige kiiremini, üle kolme korra, kasvasid investeeringud arvutitesse. Teiste 7 investeeringuliikide osas jätkus langustrend. Investeeringute kasvu toetas elektroonikaseadmete tootmine, kuhu suunati 2/3 nende kogumahust (suuremad ettevõtted Enics Eesti AS, Note Pärnu, Scanfil). Elektriseadmete tootmises kahanesid investeeringud ligikaudu kümnendiku võrra. (Lisa 2, Joonis 2) 8 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS
1) majapidamiste kulutused elamuehitusele 2)ettevõtete investeeringud tootmise laiendamiseks 3)valitsuse ehk ühiskondlikud investeeringud Põhiliseks tootmislikuks tarbijaks on ettevõtted ning nende investeeringute põhilisteks elementideks on investeeringud põhikapitali (hoonete ehitus, seadmete muretsemine) ja investeeringud kaubavarudesse. Majandustsükli jooksul muutuvad kõige enam laoinvesteeringud ning nendele järgnevad elamu- investeeringud. Üldtunnustatud investeeringuliikide käsitlemisel on mõneti tagaplaanile jäänud investeeringud inimestesse ehk siis inimkapitali. Selle all mõeldakse summasid, mis paigutatakse pikaajalise kasutamise eesmärgil lastesse nende elatus- ja kasvatuskulude vormis või siis personali ettevalmistamiseks. Investeeringud on majanduste muutuste suhtes hoopis tundlikumad kui tarbimiskulutused. Tarbimine toimub tunduvalt ühtlasemalt kui investeerimine, kuna indiviidid eelistavad kogu elu jooksul enamvähem ühepalju tarbida