"investeerimislaenulepingu" - 1 õppematerjal

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

asjaoludest tulenevalt ei ole käendusleping lõppenud. Hagejatel on samuti käenduslepinguga tagatud nõuded põhivõlgniku vastu. Arvestades, et hagejate nõuded põhivõlgniku vastu tulenevad kehtivatest lepingutest, on tegemist täitmisnõuetega. Kumbki hageja on taotlenud, et tema kasuks mõistetaks kostjalt välja 359 503 eurot 2 senti, mis on pool käendaja vastutuse piirmäärast. Ringkonnakohus luges oma otsuse p-s 39 tuvastatuks, et hagejal I on põhivõlgniku vastu investeerimislaenulepingu alusel 10 077 097 euro 6 sendi suurune nõue (tähtajaks tagastamata laen 9 574 556 eurot, intress ja kohustistasu 498 200 eurot 17 senti, viivis 4340 eurot 89 senti) ning arvelduslaenulepingu alusel 1 343 539 euro 82 sendi suurune nõue (tähtajaks tagastamata laen 1 304 836 eurot 39 senti, intress ja kohustistasu 4505 eurot 91 senti, viivis 34 197 eurot 52 senti). Ringkonnakohus tuvastas otsuse p-s 37, et hagejal II on põhivõlgniku vastu 2. juuli 2010 seisuga