Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust. Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks. Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel: Kogutoodang langeb ja töötus kasvab depressioon ehk majanduslangus. suurendab kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodanut müüa, palgata uusi töölisi suurendab raha pakkumist, raha hulk majanduses kasvab ning raha hind ehk intressid langevad vähendab investeeringutele ja uute töökohtadele seotud piiranguid Majanduse ülekuumenemine liialdane nõudlus, kõrge inflatsioon ja kiire toodangu kasv:
*eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil *kogu käibel olev eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga *valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi kekspanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Valuutakomitee tähendab, et eesti pank ei saa ülatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks *Despressioon ehk majanduslangus- kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt Lisalehelt: Ühiskonna majandamine *ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest, raalkapitali ressurssidest, inimkapitalist, finantskapitalist, ettevõtlikkusest. *kuna ressursid on piiratud, on ka piisatud hüvised ise. Hüvis on piiratud kui tema hulk, mida inimesed soovivad on väiksem, kui vabalt saadav hulk. *tasuta hüvised- nt õhk, merevesi