vahetuskursiriskidega, liidusiseselt saab lihtsamalt võrrelda hindu ning on mugavam reisida. Puuduseks on aga see, kui ühes ühisraha kasutavas riigis on parasjagu majanduslangus ning teises majandusbuum, siis on ühtse rahapoliitika rakendamine raskendatud. Ühest küljest oleks tarvis tõusvat majandust kõrgemate intressimääradega jahutada, teisest küljest aga vajaks majandus languses olev riik just madalamaid intressimäärasid, et investeerimisaktiivsust tõsta. Kui puudub võimalus intressimäärasid oma riigi majanduse eripärasid arvestavalt sättida, saab kahjustada riigi konkurentsivõime.
Palganumbri tõstmine suurendab ainult osaliselt ja ajutiselt tootlikkust. Palgatõus ohustab ka konkurentsivõimet ning samuti hinnatõusu ja väliskaubanduse puudujäägi kaasnedes ka majanduse tasakaalu (5). Palgatõusu negatiivset poolt on tõdenud ka rahandusministeerium. Et kompenseerida palgakulude suhteliselt kiiremat kasvu, peavad ettevõtted tõstma toodangu müügihinda,. Teise võimalusena väheneb ettevõtete kasum, mis pärsib hilisemat investeerimisaktiivsust. Nii pea, kui toodangu müügihind tõuseb, langeb ju ka nõudlus (6). Kuna inimene on loomult üsna ahne, nõuab ta mõne aja pärast uut palgatõusu. Liiga suur raha liikumine turul ei tule aga majandusele kasuks. Seetõttu tuleks leida uusi tegureid, mis motiveeriksid töötajaid ning tõstaks selle tulemusel tootlikkust. Seda võib teha mõnede teiste hüvede pakkumisega, mis samal ajal seob töötajat ja töökohta. Selleks võivad olla mitmed soodustused ja eelised paljude teiste seas.